Saaremaa ökoküla astub uuenduste teed

8. aprill 2008 Oma Saar

Loe kommentaare | Kommenteeri

Üheksa aastat tagasi asutatud Saaremaa ökoküla võttis eesmärgiks arendada mahepõllumajandust ja turismi ning lähendada rannaalade taastamise-hooldamisega maakonna läänerannikut visuaalselt vaatepildile, mis meenutaks kunagist rannaküla.

“Tahame läbi tänapäevase majandamise kujundada majanduslikult sõltumatut ettevõtet, mis propageerib loodussõbralikku ettevõtlust ja traditsioonilist Saaremaa elustiili,” on kirjas ökoküla koduleheküljel.

Kas 1999. aastal ettevõtmisega alustanud saarlased saavad ökoküla kümnendal sünnipäeval tuleval aastal eesmärgi saavutamisest raporteerida? Küllap saavad. Võivad seda teha praegugi, sest maamajanduse edendamisel on Saaremaa ökoküla kas just seitsmepenikoormaste sammudega, aga pikkade sammudega edasi astunud küll.

Oma tootmistegevuse kõrvalt vahendada maailmatasemel loomakasvatusseadmeid mitte üksnes Saaremaal ja Eestis, vaid Baltikumis tervikuna – see on kõva sõna.

Loomade kasvudünaamika jälgimiseks muretsetud loomakaalusüsteemid koos kaaluarvutite ja lammaste elektrooniliste kõrvamärkidega (kiipide või anduritega) ning kergekaalulised paigaldatavad lambaaiad annavad juba iseenesest märku sellest, et tegemist on tulevikku vaatavate majandusmeestega.

Loetellu võib lisada puisniitude ja rannakarjamaade taastamise, lambakasvatuse kui Saaremaale iseloomuliku tootmisharu arendamise ja propageerimise, teenustööde tegemise ja mida kõike veel.
Ökoküla üks edendajaist Koit Kull näitas remonti ootavas Lõmala farmis, mida ajutiselt laona kasutatakse, imekergeid alumiiniumist aiadetaile, mille laialivedamise ja kokkupanekuga saavad kaks meest lühikese ajaga lahedasti hakkama.

“Kahe ja poole tunniga on võimalik selle aiaga 20 hektarit karjamaid tarastada. Aed on kerge ja vastupidav. Seda võib operatiivselt ühest kohast teise paigaldada. Siin on kõik valmis lahendused. Enam ei pea nuputama, millise traadi ja posti paned,” näitas Koit Kull oma farmis ülespanemist ootavat aeda.

Koit Kull näeb lambakasvatusel Saaremaal tulevikku. “Kui me asjasse pessimistlikult suhtuksime, siis me selliseid investeeringuid ei teeks. Kõik need asjad, alates aedadest ja lõpetades kõige uuema seadmega ehk loomakaalu süsteemiga, on küllaltki kallid. Saaremaa on ju selline koht, kus lambakasvatusel on perspektiivi. Rannakarjamaad vajavad hooldamist. See on lammaste pärusmaa,” ütles Koit Kull.

Üksnes kenade rannakarjamaade pärast lambaid ei peeta. Tähtis on turg. Kuidas hindab turustamisvõimalusi staažikas lambakasvataja?

“Ajakirjanduses on tõesti väga palju negatiivset selle kandi pealt kirjutatud – lambaid ei saa turustada, pole võimalusi jne. Meie ei näe turustamisprobleemi. Euroopa Liitu astudes astusime väga suurde majandusruumi. Möödunud aastal saatsime esimese partii lambaid Saksamaale. Seal on lambalihale suur nõudlus. Euroopa Liidul on 40 % lambalihaturust siiamaani täitmata,” teavitas Koit Kull.

Saaremaa ökoküla põhikarjas on praegu üle 600 lamba. Poegimine jätkub ja Koit Kulli arvates suureneb kari peatselt üle tuhande looma.
“Mida tuleb turist vaatama – Saaremaa loodust nautima. Saaremaa arengukava peaks ilmtingimata arvestama ka maakonna looduslike iseärasustega. Me peame puisniidud ja rannaalad jällegi korda saama,” mõtiskles ettevõtja.

Ökoküla on orienteerunud Eesti tumedapealistele lammastele. “Meie lammas on täiesti võrdväärne Saksa lambatõugudega. Sakslased olid meie tumedapealisega väga rahul. Iga tõug on millekski mõeldud. Kõige olulisem, et farmer ise endale eesmärgid selgeks teeks,” selgitas Koit Kull.

Suve peab Koit Kull lambakasvataja jaoks kõige olulisemaks aastaajaks.

“Siis ju talled kasvavad, siis pead neid jälgima, palju nad juurde võtavad, et saada sügisel hea raha nende eest. Juulikuus teeme valiku. Igal aastal valime välja 20–30 tõujäärast. Oma farmis hoiame tõujäärasid aastaringselt, nii et tegelikult on igal ajal neid meilt võimalik saada. Tõujäär on igas karjas hästi oluline,” toonitas Koit Kull.

This entry was posted in . Bookmark the permalink.