Vilsandi asub võitlusse kadakaväljadega

20. juuli 2009
Meie Maa

Loe kommentaare | Kommenteeri

Eile lõppenud IX vilsandlaste ülemaailmsel kokkutulekul arutati saare maaomanikega ka maade hooldamise küsimusi, sealhulgas mereäärsete kadakaväljade ohjamist. Viimase 50- 60 aastaga on kadakad Vilsandil võimust võtnud ja metsistunud alal hävinevad nii liigid kui kooslused. Natura 2000 alal, kus Vilsandi asub, on see aga lubamatu ja tänavu moodustatud keskkonnaamet on liikide ja koosluste kaitseks loonud kava.

Kliki ja vaata suuremat pilti
Vilsandil on metsistunud kadakad lämmatamas taimekoosluste elupaiku. Seepärast korraldab Keskkonnaamet koostöös Eestimaa Looduse Fondiga tänavu Vilsandil kaks kadakate raiumise talgulaagrit. Foto: Irina Mägi www.irinapilt.ee

Vilsandil on 65 maaomanikku, neist kõige suurem maaomanik on Eesti riik. Paljud väiksema maa omanikud elavad aga välismaal ja käivad siin suviti, enamasti vilsandlaste kokkutulekutel. Seetõttu on neil oma maa hooldamine keeruline.
“Koit Kull tuli nagu päästeingel oma lammastega siia, rannaniidud on kohe teist nägu,” rõõmustas Vilsandi saarevaht Jaan Tätte.
Saaremaa Ökoküla, mida Koit Kull juhib, karjatab teist aastat lambaid Vilsandi saarel ja ümbruskonna laidudel ning tänavu on juba 800 lammast sealseid rannamaid hooldamas. Mullu oli lambaid seal poole vähem.
Ökoküla lammastega pole vilsandlastel vastupidiselt metsistunud herefordidega mingeid probleeme, sest kolme traadiga elektrikarjuse aedu on saarel vähemalt kümne kilomeetri jagu.
Kadakaid raiutakse talgukorras
Järgmisel nädalal korraldab Keskkonnaamet koostöös Eestimaa Looduse Fondiga Vilsandil neljanda kadakate ohjamise talgulaagri ja augustikuus tahetakse veel viieski korraldada. “Asi on väga lihtne, sest elupaigad vajavad taastamist. Meie inventuur näitas, et metsistunud kadakaväljade all on veel väärtuslikud taimekooslused olemas. Seepärast esimesel aastal raiume kirvega kadakad maha ja järgmisel aastal toome lambad neid maid hooldama,” rääkis Meie Maale Keskkonnaameti biosfääri kaitseala nõunik Arvo Kullapere.
Tema sõnul tuleb kadakaste rannaalade taastamise järel neid maid viis aastat hooldada, kas loomade karjatamise või niitmisega. Alles seejärel peaks taimekoosluse elupaigad taastuma.
Talgulised kuhjavad kadakad hunnikutesse ja vastu talve põletatakse ära. Lisaks riigimaale on ka mitmed eramaa omanikud andnud loa oma maadel kadakaid ohjata.