Suurimal lambafarmeril ees kibekiired päevad
Maakonna suurima lambafarmi juhil Koit Kullil on taas väga kiired ajad. Käivad ettevalmistööd messideks ja lammaste massiliseks poegimiseks. Jäägitut tähelepanu nõudev poegimisperiood algab kahe nädala pärast.
“Meil on niimoodi planeeritud, et talled sünnivad poolest märtsist kuu aja jooksul. Aktiivne poegimisperiood on üks kuu, kogu tsükkel siiski poolteist kuud. Ajalisi väikseid kõrvalekaldeid ikka juhtub,” lausus Koit Kull Meie Maale.
Tema sõnul pole tänavu siiani veel ühtegi talle sündinud, nii täpselt ja rangelt on asjad paika pandud. Vaid valitud ajal saavad väljavalitud jäärad karjas olla, sedagi täpselt kindlaksmääratud ajavahemikul.
Peatudes veel talle-teemal, sain teada, et farmeri poolt on oodatuimad kaksikud. “Lambakasvatajatel on isegi selline ütlus: kui sünnib üks tall – paha lugu, sünnib kaks – ideaalne, sünnib kolm – vilets lugu, nelikute puhul aga lausa katastroof.” Selle katastroofi on Koit ise ära kogenud ja teab, mida räägib.
Lambakasvatuses positiivsed nihked
Kui siiani on meediast ja lambakasvatajate kokkusaamistelt kõlama jäänud ja kinnistunud teadmine, et Kull realiseerib mahelambad ainult Saksamaale ja Eesti varustamisest eheda lambalihaga ei hooli, võib olla küll ajakirjaniku liialdus või hoopiski väär arusaam. Tegelik on pilt teistsugune.
Ka Koit tunneb rõõmu viimase aja edusammudest, mis lambakasvatuses toimunud ja edasi toimuvad. Kuidas teisiti nimetada fakti, et mullu realiseeris ta mahelambad ainult Eestisse, Märjamaa ja Saaremaa lihatööstustesse. Samas ei tea ta, kas ja kui palju nendest välja viidi.
“Tean küll seda, et Eesti lambaid läks Märjamaa tööstusest ka Taani. Taanis on Saaremaal kasvatatud lammas väga hinnas. Sealne Hanegal firma on Eesti Mahedaga tihedates koostöösidemetes. Eelmisel aastal käisid taanlased ka meie karja ja karjamaid vaatamas, neile imponeerisid väga meie loodusliku mitmekesisusega karjamaad ja lambad nendel söömas,” tõdes lambakasvataja.
Kulli sõnul on saaremaist mahedat lambaliha müügil Selveri keti ning Tartu Lõuna-keskuse kauplustes. “Aga ainult koduturule keskenduda ka ei saa. Meie firma põhirõhk on pandud lammaste arvu suurendamisele ja kvaliteetse lambaliha tootmisele. Müügitööga me ei tegele. Seepärast jätkub koostöö ka Saksa firmaga.”
Tipprestoranist ei pruugi kodumaist lambapraadi saada
“Käisin hiljuti GoSpas ja tahtsin tellida lambapraadi, selgus, et praad täitsa olemas, ent Uus-Meremaa lambalihast. Jäi tellimata,” lausus Koit. Aga lisada oli mehel lootus olukorra peatsele paranemisele. Nimelt on lambakasvataja Ivo Lepik soetanud külmhoone, et kvaliteetset talleliha kokku osta ja seda siis meie restoranidele- toitlustuskohtadele aastaringselt pakkuda.
“Mul on Ivoga väga hea koostöö, ta on meiltki tallesid ostnud. Koostöö on hea ka meie lihatööstuse ja Märjamaa omaga. Kui läbirääkimised ja kokkulepped peavad, saab siseturu olukorda lambalihaga varustamisel muuta. Positiivsed nihked on täitsa olemas.”
Hetkel on Saaremaa Ökoküla põhikarjas lambaid üle 1200.
