Salapärane Saaremaa lammas Briti kuninganna söögilaual
President Toomas Hendrik Ilves abikaasaga andis Tema Majesteedi kuninganna Elizabeth II ja Tema Kuningliku Kõrguse Edinburghi hertsogi auks piduliku õhtusöögi Tallinnas Mustpeade majas, kus väidetavalt serveeriti teise käiguna küpsetatud Saaremaa lambafileed röstitud paprikaga, kirjutab tänases Meie Maas Heli Salong.
On teada, et tavaliselt soovib kuninganna riigivisiidil proovida just külastatava riigi rahvustoitu.
Andes hinnangut pakutud praele, ütles Riigikogu aseesimees Ene Ergma : “Meile öeldi jah, et tegemist on Saaremaa lambalihaga ja ma tean ise ka, et nii Muhus kui Saaremaal on väga hea lambaliha. Nii et kasvatage kõvasti lambaid üles.”
Pärast sellist kiitvat hinnangut oli tahtmine teada saada, kes siis ikkagi Saaremaalt sellise hea liha pealinna saatis.
Kas tõesti ehe saaremaine liha?
Schlössle hotelli köögi peakokk Tõnis Siigur, kelle juhtimisel õhtusöök valmistati, jääb vastuse võlgu, väites, et liha tuli kööki vahendajate kaudu ja nemad olid tellinud just Saaremaa lambaliha. Siigur lubab lahkelt asja uurida, et väärikas lambakasvataja teenitud kiituse saaks.
Tagasi helistatakse aga Meie Maale hoopis hotelli juhtkonna poolt ja juttu tuleb samuti vahendajast, kes toonud poole lihakogusest Saaremaa lihakombinaadist, aga teine pool lihakogusest olevat ostetud otse Saaremaa talunikelt. Nimesid kahjuks nimetada ei saavat.
Saaremaa üks suuremaid lambakasvatajaid Koit Kull pole Saaremaa lambast kuninganna söögilaual midagi kuulnud. Mees murrab just pead, kuhu oma lambad müüa, sest kokkuostuhinnad on väga madalad.
“Ongi just pingeline nädal, sest kõige eest pakutakse niivõrd vähe raha. Sellise lihahinnaga ei tasu üldse enam lambakasvatusega tegeleda. Pean vist lambad Eestist ära viima.”
Kull teab, et mõned lambakasvatajad müüvad ka ostjatele otse liha, aga ametlikult see lubatud pole.
“Kui oleks näiteks minu käest kuninganna õhtusöögiks lammast tahetud, oleksin selle kas või ilma rahata andnud, sest see on ju nii tähtis sündmus ja ühele talunikule tooks see palju kuulsust. Tapmist oleks saanud teha ametlikult lihakombinaadi kaudu, aga mul on tunne, et sedakorda oli tegemist jälle lihtsalt Saaremaa nime ärakasutamisega.”
Kull toob näite, kuidas müüakse Saaremaa lamba villast kohapeal tehtud lõnga, aga Saaremaal pole enam ammu lõngatööstust.
Tore ja positiivne lugu Saaremaa tublist lambakasvatajast, kes kuningannale õhtusöögiks liha tootis, jääb sedakorda kirjutamata. Jääb ainult loota, et kuningannale Saaremaa lambaliha pähe Uus-Meremaa lambaliha ei pakutud.
MEIE MAA ARVAB: Monument tundmatule lambakasvatajale
Selle nädala tegija oleks kahtlemata see Saaremaa loomapidaja, kelle kari leiti piisavalt väärikas olevat, et seal üks lammas Tema Majesteedi ja hertsogihärra söögilauale pakkuda.
Praetükk majesteedi vaagnal oleks kindlasti tema karjääri üks tipphetki suur ja tunnustus tema senisele tööle. Tunnustus, mille eest nii mõnigi konkurent oleks valmis paljugi valmis välja käima. Võimalus rind kummi ajada ja kuulutada, et just tema kasvatatud nudipea on lõpetanud oma maise eksistentsi võimsa monarhi noa ja kahvli all, on väärt rohkem kui mistahes muu reklaam.
Paraku ei saa ajaleht tubli farmeri nime püünele tõsta ja talle teenitud kiitust jagada, sest kuningliku söömaaja korraldajad on otsustanud väärtusliku karja omaniku saladuses pidada. Kas on tegu peakoka sooviga tipptooraine allikas vaid enda teada pidada või sunnib selleks hoopiski Albioni salateenistus, ei soovi keegi öelda.
Nii ei jäägi meil muud üle, kui piirduda monumendi püstitamisega tundmatule lambakasvatajale.
21. oktoober 2006
