Põgus tagasivaade maakonna lambakasvatuse tõusudele-mõõnadele ja tänapäevale

25. november 2010
Meie Maa

Loe kommentaare | Kommenteeri

Et lambakasvatuses toimuvat paremini mõista, läheme hetkeks tagasi minevikku, aastatesse, mil lammaste realiseerimine edenes kui lepase reega. Tõsi, sügisel olid küll tohutud järjekorrad, aga asi toimis. Olukorra parandamiseks tehti laupäeviti mitmeid täiendavaid lisagraafikuid.

Graafik: Lammaste arvu kõikumine 90 aasta jooksul. Vertikaalteljel arv tuhandetes, horisontaalteljel aastaarv.
Viimaste aastakümnete lambarohkem aasta oli 1985, kui statistika andmeil oli maakonnas 24 800 lammast. 1990. oli neid veel 20 000. Allakäik algas 1990-ndate algusaastatel läbi viidud reformidega. Lihakombinaat maksis tootjaile siis vaid kroon kuni kaks liha kilost.

See oli lambakasvatuse madalseisu ja lambaliha turult kadumise algus. Öeldu tõestuseks mõned võrdlusandmed. Kui 1985. aastal realiseeriti tööstusele aastas 16 371 lammast eluskaaluga 805 ja lihakaaluga 386 tonni, siis 1993. aastal vaid 622 lammast lihakaaluga 16 t, 3,15 kr/kg.

Vähikäik aga jätkus. 1994. a 62 lammast, 1,7 t, 4,9 kr; 1995. a 221 lammast, 5,5 t, 10,69 kr; 1996. a 348 lammast, 7,6 t, 15,35 kr; 1997. a 536 lammast, 12,1 t, 15,61 kr; 1998. a 169 lammast, 4,6 t, 15,42 kr.

Uue tõuke lammaste pidamiseks andis toetussüsteemi kehtestamine lammastele ja kitsedele. Utetoetust on makstud teatud tingimuste täitmisel alates 1999. aastast.

Lambakasvatuse arengule on püütud kaasa aidata ka projektide toel. Näiteks Phare lambaprojekti tulemusel loodi maakonnas turustusgrupp, töötati välja lihakeha hindamise alused ja vastuvõtutingimused, viidi läbi õppepäevi lammaste pidamise, söötmise ja tervise valdkonnas, tehti õppe-ekskursioone Eesti edukatesse lambakasvatustaludesse ning kohapeal organiseeriti agaralt lambapäevi.

Jätkuprojekti “Kvaliteetse talleliha tootmine ja töötlemine Saare maakonnas” raames koguti kokku realiseerimisküpsed talled, anti need üle tööstusele, kus tehti koos kontrolltapmisi, kaalumisi, lihakehade hindamisi. Ent tookord jäi talleliha kogus tarnete tagamiseks liiga väikeseks. Tunnustamist väärib aga see, et töötati ühise meeskonnana.

Aastaid tagasi püstitatud eesmärgi täitmisel ollakse poolel teel

Eesti Lambakasvatajate Selts nägi juba aastaid tagasi, 1990ndatel vajadust tõsta Eesti lammaste arv neljakordseks, 35 000lt 140 000 lambale. Siis jõuaks Eesti lambaliha tarbimiselt elaniku kohta 1,2 kiloni tollase 300 grammi asemel. See tähendaks ELS hinnangul 100%-list enesevarustust lambalihaga. Tänavu aasta alguseks oli lammaste arv Eestis 76 500, millest Saare maakonnas 13 200.

Enne lambakasvatuse praeguse seisu analüüsimist, toome loo algul toodud lambakasvatuse traagilistel aegadel realiseeritud lihakogustele jätkuks sellel kümnendil varutud kogused. Niisiis viimastel aastatel tööstusse viidud lammaste tapakaal statistika andmeil (liha, t koos teenustööga): 2004. a 46 t; 2005. a 68 t; 2006. a 72 t; 2007. a 108 t; 2008. a 111 t; 2009. a 110 t.

Lambakasvatuse praeguse seisu kohta on kõige värskemad andmed PRIAlt: 1. novembri seisuga oli Saare maakonnas 213 lambakasvatajat ja 12 808 lammast. Ka edasine analüüs põhineb PRIA andmetel. Suurimad lambakasvatuspiirkonnad on Salme ja Lümanda, kus mõlemal on üle 1900 lamba (vastavalt 1951 ja 1923). Järgnevad Kärla (1572), Leisi (1480) ja Kaarma (1429). Iga omavalitsuse suurima lambakasvataja lammaste arv moodustab üldarvust kokku 42,5%.

Suurim lambafarm on Salme valla Saaremaa Ökoküla ASil 1187 lambaga, mis on ka ainuke üle 1000-pealine farm. 500–1000pealisi karju on kaks – OÜ Saare Agro Kärla vallas ja Endel Raun Lümanda vallas, lambaid kokku 1375. 200–500pealisi karju on 9 – 2860 (l), 100–200pealisi 17 – 2487. Kuni 100pealisi karju aga 185 – 4899 lambaga, mis teeb selle grupi keskmiseks karja suuruseks 26,5 lammast. Sellest omakorda on kuni kümnelambalisi majapidamisi 43 ehk 20% lambaid omavatest füüsilistest ja juriidilistest isikutest.

Enam kui sada lammast on kokku 29 kasvatajal (14%) 7909 lambaga (62%), aga ka mitmekümnepealiste karjade omanikud on aastataguste aegadega võrreldes tegijad, tõestuseks ja meenutuseks statistika andmetel põhinev analüüs. Kui 1988. a oli lambaid omavates majapidamistes keskmine lammaste arv 1,6; 1992. a 4,9; 1999. a 4,4… 2007. a 25,8, siis tänavu (PRIA 1. nov 2010 andmetel, ei ole küll otseselt võrreldav statistika aastatulemustega, kuid suurusklassi siiski annab) oli keskmine karja suurus 60 lammast. Kontsentreerumine on ilmne, kuid nii suured kui väiksemad karjad on ühtviisi olulised maastiku hooldamisel ja lambasaadustega varustamisel.