Lambapügajatel tööpuudust pole

15. veebruar 2010
Meie Maa

Loe kommentaare | Kommenteeri

Veebruarikuu alguses pügasid Saaremaa Ökoküla lambaid OÜ Jardiines töömehed Raivo Pent ja Mehis Saar. Ökoküla farmis on kokku üle 900 villakandja ja nende kõigi niitmiseks kulus meestel kuus-seitse päeva. Esimesel päeval hakati tööga pihta alles pärast lõunat, kuna läbi hangede ei pääsenud kohe Paderiku lauda juurde.

Tekkis nõudlus oma lambapügajate järele

Vahepeal käisid Eestimaal lambaid niitmas oma ala suured spetsialistid Uus-Meremaalt. Nende töö oli küll kiire, paraku aga mitte eriti korralik, sest pärast pidi pügamisel tekitatud haavu kaua ravitsema. Siis saidki umbes aasta tagasi kaks mandrimeest omavahel kokku ja otsustasid, et teeme ise ühe korraliku firma ja hakkame üle Eesti lambaid pügama. Tegelikult see asi muidugi just nii kähku ka ei käinud. Raivo ja Mehis töötasid varem ühes teises ettevõttes koos, kuid see firma hakkas kiratsema ja siis juhtusid nad kusagilt kuulma, et Eestis on lambapügajatest puudus. “Kas sa oskad lambaid niita?” küsis nüüd Mehis Raivolt. “Pole õrna aimugi, kuidas see asi käib. Aga kas sa oskad?” küsis Raivo vastu. “Pole õieti lammast käega katsunudki. No siis on hästi, lähme vaatame palju need pügamismasinad maksavad.”

Masinad osteti ära, mõne targema mehe käest saadi pisut näpunäiteid ja võiski tööga pihta hakata. N ö proovitööks valiti üks väiksem laut ja eks alguses oli tegemist küll, et kasuka lamba seljast kätte saad. Esiteks ei taha lammas ju kuidagi vagusi seista, vaid hakkab täie jõuga vastu, et oma piinaja käest eluga pääseda. Jäärade niitmisel peab olema väga ettevaatlik, et sa liiga hoogu ei satu ning kõhu alt kogemata ka nokut ära ei niida. Selge on see, et töö ise õpetab kõige paremini ja nüüd, kui on ligi aasta seda tööd tehtud, võib ennast kohe päris proffideks pidada.

Kiiruse peale ei tohi lammast niita

Jardiinese poiste töövarustus mahub kenasti ühe väikese auto peale ära. Polegi vaja ju muud, kui paar korras pügamismasinat, ämbritäis teritatud terasid ja paar prozhektori moodi alust, kuhu saab suuremad elektripirnid sisse keerata. Valgust on lammaste pügamise juures väga vaja, sest seda tööd käsikaudu ei tee.

Kogenud meestel kulub ühe lamba pügamiseks tavaliselt 2-5 minutit. Aga see kõik sõltub juba lambast ja sellest, millist kasukat ta parajasti kannab. Kindlasti sõltub see lamba suurusest, villa paksusest ja näiteks viltinud villaga lammast on väga raske niita. Halb on ka kondist ehk lahjat lammast niita. Lambapügamise hind on kokkuleppeline, (enamasti 20- 30 krooni vahel), kuid näiteks sõnnikuga määrdunud lamba niitmine on hoopis kallim. Määrdunud pikk saba on kindlasti nuhtluseks lambale endale kui ka niitjale. Seepärast ongi hea, kui mõnel pool pannakse talle sabale kohe pärast sündimist rõngas peale ja nõnda kukub varsti iseenesest osa sabast ära. “Mingil juhul aga ei tohi lambaid kiiruse peale niita,” kinnitavad mehed,” tähtis on, et looma nahk igalt poolt terveks jääks.” Kui tõesti peaks midagi juhtuma, siis on neil ka vastavad salvid kaasas. Üldiselt on sisselõikamisi vähe.

Meeste arvates on kõige parem niita texeli tõugu lambaid ja kevadine vill on hoopis teistsugune kui sügisene vill. Aga sügisel on lambaid kõige kergem niita. Mida loomaomanikud nende villahunnikutega peale hakkavad, pole enam pügaja mure. Kes üritab villa kusagile maha müüa, kes viskab kohe lõkkesse, mõni korjab villakotid kokku ja paneb kusagile lattu seisma paremaid päevi ootama.

Niidutööd jätkub aastaringselt

Üle Eesti on lambaid piisavalt palju ja meile jätkub tööd aastaringselt,” võivad Raivo ja Mehis muretult homsesse päeva vaadata. Rohkem tööd on muidugi mandril, kus on suuremad karjad. Saaremaal on kaks suurfarmi – Saaremaa Ökoküla ja Saare Agro, kus mõlemas lammaste arv hakkab tuhandepealiseks saama.

“Selle üle võib ainult rõõmustada, et kohapeal heal tasemel pügamisteenust pakutakse,” lausub Saaremaa Ökoküla omanik Koit Kull rahulolevalt.
“See lammaste kinnihoidmine on tegelikult üsnagi karm füüsiline töö,” ütlevad lambaniitjad otsaesiselt higi pühkides, ”nagu oleks pika päeva jooksul maratoni täies pikkuses läbi jooksnud. Vähemalt kolm liitrit vett käib küll kerest läbi.”