Lambad pügagu muru sentimeetri järgi!

24. september 2013
Maaleht

Lambad pügagu muru sentimeetri järgi!
“Meilt nõutakse kõigil niidutüüpidel ühesugust madalmurusust nagu golfimurul. Praktikas pole see täidetav, kooslused on erinevad,“ teatab Saaremaa Mägiveis OÜ omanik Mario Talvist.

Foto: Irina Mägi

Riik plaanib kinnikasvanud poollooduslikke kooslusi taastada, suurendades nende pinda pea poole võrra 45 000 hektarini. Samas nurisevad nende hooldajad üha karmimate hooldamisnõuete ja madalate toetuste üle.Lihaveiste ja lammastega rannaalade poollooduslike koosluste (PLK) hooldajad on alati rahumeelselt looduskeskkonda korras hoidnud, nüüd aga on meestel mõõt täis. PLK hooldajad on loonud oma veebikeskkonna plkhooldajad@google­groups.com, kus arutletakse, tehakse ettepanekuid ja kogutakse allkirju.

“Eesti on Euroopa Liidu prioriteete järgides seadnud eesmärgiks säilitada ja taastada sellised aastatuhandeid pidevas kasutuses olnud pärandkooslusi nagu puis- ja rannaniidud, puiskarjamaad ja loopealsed. Kogu praktilise töö nende säilimiseks teevad ära PLK hooldajad oma niidumasinate ja loomadega, aga meie seisukohtadega pole uue MAKi kava koostamise juures piisavalt arvestatud,” arutleb teema üks algatajaid Mario Talvist, kes peab 150 šoti mägiveist ja 100 lammast Ida-Saaremaal nelja valla territooriumil.


Nii esitasid poollooduslike niidukoosluste hooldajad pöördumise põllumajandusministrile ja keskkonnaministrile. Pöördumisele on alla kirjutanud 85 PLK hooldajat, kes hoiavad korras kooslusi ligi 14 000 ha-l ehk 51% taotletud PLK kogupinnast.

Kes neid niite hooldab, kui meid ei oleks?

Nimelt ei ole poollooduslike koosluste hooldajad rahul uue maaelu arengukava (MAK) muudatustega, mis karmistab nõudeid alade hooldamisel, toetusi oluliselt suurendamata.

PLKde pinda ­plaanitakse aastaks 2020 suurendada umbes poole võrra seniselt 27 000 ha-lt 45 000ni, seetõttu kardavad hooldajad, et seniste toetusmahtude juures väheneks hektaritoetus, aga koormust tuleks üha juurde.

Pöördumises on mitmeid küsimusi: kuidas pikaajaliselt väärtustada ja toetada poollooduslike koosluste hooldajate tööd; kuidas ametnikud kurssi viia poollooduslike koosluste hooldamise ja taastamisega seotud nüansside ja raskustega (hooajati erinev niiskustase, niidutüüpide taimestiku kasvu erinevused, kivid, raske ligipääsetavus, keskkonnanõuded, kiskjakahjud, sõja jäänukid, sh pommiaugud ja pommid, jne).

Probleem on ka, kuidas piiratud eelarve puhul tagada taotlejatele ühtlast kasvavat toetusmäära kogu eelarveperioodi jooksul, kui on planeeritud PLK alade pea kahekordne kasv.

“Kui tavapõldudel on ühtne pindalatoetus kogu aeg tõusnud, siis PLK hooldustasud on olnud kogu aeg ühesugused. Vastavalt Eesti riigi prioriteetidele järgime põhimõtteid, et taimede-lindude liigirikkus säiliks, aastatuhandeid meie esivanemate kasutuses olnud pärandkooslused oleksid hooldatud ning et saaksime puhast toitu puhtast loodusest,” ütleb Talvist.

“Nüüd tehakse hooldustingimused oluliselt karmimaks, ja näiteks osad alad, mis praegu toetust saavad, jäävad toetuse alt üldse välja,” selgitab ta.

Loomad jäävad madalmuruga nälga

Kõige enam paneb karjakasvatajaid nördima madalmurususe nõue. Nimelt võib põllumees saada küll kõrgemat hektaritoetust, aga sel juhul peab loomade karjamaa olema vähemalt 50−75% osas madalmurune, mis tähendab, et loomade poolt madalaks söödud niiduala kõrgus tohib olla 3−5 cm.

“See ei ole võimalik! Nõude täitmiseks pean panema suure karja väiksemale pinnale ja pidama oma lambaid terve suve poolnäljas, alles siis suudavad nad kogu karjamaa nii madalaks süüa!“ pahandab Saaremaa suurim lambakasvataja Koit Kull, kes kasvatab Saaremaa Ökokülas mitut tuhandet lammast ja paarisada mägiveist ning hooldab oma loomadega üle 800 ha maid.

Kull toob esile, et siiani nõuti madalmurusust vaid 30 protsenti. Nüüd on aga nii, et kui 1. oktoobriks karjamaad golfimuruna puhtaks söödud pole, saavad kasvatajad vähem raha, sest rannaniite ja loopealseid niita ei tohi.

“Niigi toimetame piiri peal: toetuse sisse on arvestatud ka loomade hukkumine ja haigestumine. Karjatamine on keerukas, samas kõik hinnad tõusevad,” teatab Koit Kull, et kahjumiga nad majandada ei taha.

“Kui meie elu nii raskeks tehakse, siis uusi tegijaid ei tule, aga samas tahetakse hooldatavat pinda suurendada,” lausub Kairo Pilviste, kes hooldab šoti mägiveistega rannikualasid Saaremaal Mustjala vallas.

Ka Pilviste meelest on kõige karmim nõudmine see, et
1. oktoobriks olgu loomadel poollooduslikud alad 3−5 cm kõrguseks söödud.

“See on looduses mõeldamatu, et šoti mägiveised suudaksid kõik mättad ühtlaselt madalaks närida. Meil on ranna ääres nii mättalised alad ja siin kasvab igasuguseid taimi!” kritiseerib Pilviste.

“Me kõik teeme loodushoiutööd palju suurema koormusega kui tavapõllumees. Aga kui kontroll hakkab looduses sentimeetriga rohu kõrgust mõõtma, siis saab ta küll igal sammul norida ja meilt toetusraha vähemaks võtta!“ kurdab lihaveisekasvataja Kairo Pilviste.

Raha hakatakse teistmoodi jagama

Põllumajandusministeeriumist teatati, et minister pole veel poollooduslike koosluste hooldajate pöördumisele vastanud. Küll aga selgitab ministeeriumi maaelu arengu osakonna juhataja Marko Gorban, et siiani oli poollooduslike koosluste hooldamise meetme raames puisniitude toetusmäär 238 eurot/ha ja muude koosluste puhul 185.98 eurot/ha.

Sel aastal taotleti toetust ligikaudu 27 000 hektarile ja aastatel 2007−2013 oli meetme eelarve 26,8 miljonit eurot.

“Uuel perioodil oleme puisniitude puhul näinud ette toetusmäära tõusu 450 euroni hektari kohta. Muude koosluste puhul on kavandatav toetusmäär 132 eurot hektarile,” teatab Gorban.

Ehkki 132 eurot/ha on tunduvalt vähem kui siiani, rõhutab Gorban, et nende alade puhul on lähtutud eeldusest, et neile saab maksta ka otsetoetust. “Sellisel juhul summaarselt toetuse vähenemist ju ei toimu,” selgitab Gorban.

Mis puutub karmistuvatesse karjatamisnõuetesse, siis selle kohta teatatakse ministeeriumist, et PLK hooldamise toetuse uued nõuded töötati välja elurikkuse töögrupis, kuhu kuulus mitu osapoolt. Samuti kiitis meetme heaks MAKi juhtkomisjon, kus on esindatud 29 organisatsiooni.

“Ettepanekuid analüüsib ministeerium lähinädalatel ja kujundab oma seisukoha,“ ütleb Gorban.

Kui põllumajandusministeerium lubab MAKist poollooduslike koosluste hooldamise toetuse mahuks 33,2 miljonit eurot, siis keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus leiab, et karjakasvatajaid oleks vaja rohkem toetada.

Keskkonnaminister toetab karjakasvatajaid

Eelmisel nädalal tutvustas Pentus-Rosimannus ministeeriumi pressikonverentsil äsjavalminud poollooduslike koosluste säilitamise tegevuskava aastateks 2014−2020. Minister Pentus tõi esile, et PLK alade hooldamise vajadus perioodil 2014−2020 nõuab 37 mln eurot, aga MAKi praeguse eelnõu kohaselt on selle toetuse eelarve umbes 33 mln eurot.

“Oleme taotlenud, et hooldamistoetuse maht oleks 35 mln eurot, aga milline on lõplik otsus, seda on praegu veel vara öelda,“ rääkis keskkonnaminister. Samas rõhutas ta, et kui MAKi summa jääb väiksemaks kui 37 mln eurot, tuleb vahe katta kas riigieelarve või Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahast.

Täispikkuses pöördumine ministritele on kättesaadav ministeeriumide dokumendiregistritest.



POOLLOODUSLIK KOOSLUS
Vaieldavad kohad uues MAKis

– Rannaniidul ja loopealsel on lubatud edaspidi vaid karjatamine. Niitmine on lubatud üksnes keskkonnaameti nõusolekul.

– Karjatamise tulemusena peab taotletav ala olema 50−75% ulatuses söödud rohttaimestikuga madalmurune (ehk loomade poolt madalaks söödud niiduala, kus rohu kõrgus on 3−5 cm); tulemus peab olema visuaalselt tuvastatav 1. oktoobriks.

– Niidetav poollooduslik kooslus peab olema niidetud ja niide koristatud 1. septembriks.

– Toetuse määr puisniidul praegu 238 eurot/ha, MAKi kavas 450 eurot/ha. Toetuse määr kõigi teiste koosluste puhul ­praegu 185 eurot/ha, MAKi kavas 132 eurot/ha.

Allikas: MAKi 2014−2020 eelnõu

Lambakasvataja riistapood