Koit Kull on lambakasvatus e arengu suhtes optimistlik

Küsimusele – kuidas on lood loomade üleandmisega, mis saab villast ja kas lambakasvatajatel endil pole tekkinud mõtet väiketööstust püsti panna? – vastas Koit, et loomi on antud ka mandrile, kuid parim partner on ikka olnud meie oma lihatööstus. Kõik oleneb loomade realiseerimise ajastusest.

Lambakasvatajad püüdlevad selle poole, et loomade turustamist ajastada nõudlusele võimalikult vastavaks, kuid see võtab loomulikult aega, ent mingil määral sesoonsus ikkagi jääb. Teiselt poolt on realiseerimisküpsete lihaloomade ülalpidamine kulukas lõbu. Lammaste äraandmine oleneb kokkulepetest, kuid suuresti määrab tulemuse ära kaubandus – kui 365 päeva aastas suudetakse kindlustada värske lambalihaga, siis kõik laabub. Aga seda on raske saavutada.

Sakslastel huvi meie lammaste vastu

Suurt huvi tuntakse meie lammaste vastu Saksamaal. Eelmisel aastal jäi see puhtalt kogumiskeskuste puudumise taha, nüüd on Võrus kogumiskeskus olemas ja Läänemaale tuleb kevadel teine veel. Turumajanduses on määrav ju hind. Kui mujalt pakutakse soodsamat hinda ja suure koguse saab korraga ära anda, siis loomulikult tuleb seda teha, kuid üldiselt on Koit ja nende firma seda meelt, et võimalikult palju kvaliteetset lambaliha peaks jääma kodusaarele.

Villa on saadud anda Salme vildivabrikule OÜ Tillelambad. Meie lammaste vill pidi viltimiseks väga hästi sobima ning seda saab anda vastavalt nende vajadustele. Kuid villa müügist saadakse tagasi ainult pügamiskulud, ei enamat.

Mis puutub oma tööstuse rajamisse, siis seni pole seda mõtet olnud, aga eks aeg näitab. “Kunagi ei või öelda “Ei iial!”,” lausus Koit.

Lambakasvatajate koostöö toimib

Koostöö lambakasvatajate vahel toimib, isegi üle Eesti käiakse koos ja suheldakse, vahetatakse kogemusi. Koostöö on normaalne, ehkki alati saab paremini, sealjuures ka teiste osapooltega koostöö osas. Arengu puhul oleneb palju ka sellest, mis toimub mujal Euroopas. Väga tahaks soovida, et riigimeestel jätkub oskust ja tahet elu edasi viia, ka maal.

Koit kiitis oma kollektiivi – käiakse ühte sammu, teatakse oma ülesandeid ja kohustusi, sellest on tulnud areng ja edu.
Kokkuvõtteks saab märkida, et firma on välja arendanud küllaltki mitmekülgse tegevuste ja teenuste paketi. Tegevused on järgmised:

• Lihalammaste kasvatamine.
• Tõulammaste müük. Neilt on võimalik osta põhiliselt kolme tõugu – suffolki, suffolki ja eesti mustapäise ristandi ja gotlandi lamba järglasi. Kolm aastat on Taanist ostetud suffolki jäärasid lihaomaduste parandamiseks. Gotlandi karusnahalammas tundub aga villa omaduste poolest olevat isegi enam nõutud kui meie tõud, seda just villa tarbijate hulgas.
• Tehnoloogia müük. Nii Rappa aiatehnoloogia kui Prattley kogumisaiad, viimased on pärit Uus-Meremaalt – imekerged, alumiiniumist, mis võimaldavad korraga kokku koguda kas 50, 250, 600 või 1000 lammast. Ökoküla tellis endale 600-se variandi.
• Konsultatsioonide andmine. Vajadusel kutsutakse kohale konsultant Inglismaalt.
• Karjamaade looduslike koosluste taastamine ja turism ehk turistide huvi rahuldamine.
10. juunil toimub Türi Agri, kohale on lubanud tulla nii Inglise kui Uus-Meremaa asjatundjad, ka James Rappa isiklikult.