Eesti kaupluselettidele pole lambalihal lootust pääseda

8. oktoober 2007
Eesti Päevaleht

Mitmed Eesti lihatööstused on lõpetanud eluslammaste või lambaliha kokkuostu.

Ehkki Eestimaa karjamaadel kasvab tänavu lambaid rohkem kui kunagi varem, haigutab kauplustes lambaliha koha peal tühjus.

“Meie viime tõenäoliselt kõik loomad Saksamaale,” märkis Saaremaa suurima lambakasvatusettevõtte AS Saaremaa Öko-küla juhatuse esimees Hando Sutter.

Tema sõnul lõpetas Saaremaa lihakombinaat lambaliha kokkuostu kevadel, kui vahetus tööstuse omanik, ja keskendub nüüd sealihast tehtavale toodangule, mis tähendas Läänemaa talunikele harjunud ja kindla müügikanali kadumist.

Eestlastest enam hindavad lambaliha ka lätlased ning lõunanaabritest on saanud päästjad paljudele Lõuna-Eesti talupidajatele, kes seni müüsid oma loomi Rein Kilgi AS-ile Lihameister või Põltsamaa Ede. Need aga enam elusloomi kokku ei osta.

“Meil pole elusloomade jaoks tapamaja,” selgitas Lihameistri juhatuse liige Helmut Paavel. Tema ütlust mööda tapeti siiamaani lambaid Adaveres, ent sealne tapamaja lõpetas kevadel töö. Nüüd tellitakse tapateenust Märjamaa lihaühistult, kuid seal on pikad järjekorrad. Samas märkis Paavel, et lihakehadena ostavad nad lambaid kokku küll ning kaubamärgi Palamuse Talled all võib nende toodangut ka aeg-ajalt kauplustest leida.

Lambakasvatajatel pole aga aega oodata ja nii on näiteks Eestimaa üks suuremaid lambakavataid OÜ Kopra Karjamõis saatnud kaks koormatäit loomi Cesise lihatööstusse, kes maksab tapakaalu kilost 2,5 latti (u 55 krooni).

Ka Hollandisse

ACB Vianco vahendas ka esimese koorma lambaid Hollandisse, makstes eluslooma kilo eest 20 krooni.

Eesti ettevõtetest ostab eluslambaid kokku näiteks OÜ Vanaema Köök, pakkudes Eesti lambakasvatajate liidu tegevjuhi Külli Vikati sõnul 18 krooni kilost. Farmerid peavad seda hinda aga liiga madalaks. “Oleme rahul, kui saaks 25 krooni kätte,” tõdeb Vikat.

Ta märgib ka, et Eesti lambakasvatus on jõudnud sellisele tasemele, et suudaks tööstusi juba aasta ringi loomadega varustada, kui vaid ostja leiduks.

Rakvere Lihakombinaadi kommunikatsioonijuhi Kairit Pritsi sõnul ei kavatse tööstus lähiajal lambaid kokku ostma hakata.

Lambaliha võib leida turul

•• Kõige kindlam on lambaliha ostma minna turule. Näiteks reedel kauples lambalihaga Tallinna keskturul kolm müüjat. Lambaribi kilo maksis 75 krooni, praeliha 110 krooni.

•• Müüja Marge sõnul ostetakse lambaliha päris hästi, päevas müüakse keskmiselt ära üks lammas (u 35 kilo). Lambad on pärit Eesti talunikelt, kellelt ostetakse loomad lihakehadena.

•• Rakvere Lihakombinaat pakub lambaliha nädalavahetuseti Selveris vahendades Rägavere mõisa toodangut.

•• Lammaste arv on Eestis aasta-aastalt üha kasvanud. 2004. aastal oli Eestis 46 055 lammast, 2005. aastal 53 996, 2006. 62 233 ja tänavu juba 65 880 lammast. Lambapidajaid on 1963 ning nende hulk on vähenenud: 2004. aastal oli meil 2049 lambapidajat.

•• Mullu toodeti Eestis 500 tonni lambaliha.