18. Muljeid Eesti suurimast messist – Maamessist

29. aprill 2010
Meie Maa

Loe kommentaare | Kommenteeri

Tartus korraldatav Maamess on saanud suurimaks messiks riigis. Seekordne, äsja lõppenud mess oli juba kaheksateistkümnes ja esindatud oli 250 eksponenti üheksast riigist. Isegi Venemaalt. See, et Maamess on aastatega aina tugevust ja külastajaid kogunud, näitab, et maaelu ja põllumajandus püsib kindlalt ja areneb.

Saaremaa Ökoküla AS väljapanekut tutvustab selle juht Koit Kull. Foto: Priit Rauniste

Saare maakonnast osalesid messil Saaremaa Ökoküla AS, Saare Talutehnika OÜ ja saarlaste leivad. Nii on kirjas messi tutvustavas brošüüris.

Ennu Vaher Valjala Seemnekeskusest: “Maamess on nii suureks läinud, et ühe päevaga ei saa enam täit ülevaadet. Kes läheb konkreetse sooviga, see võib päevaga toime tulla. Kuid mina sain oma küsimustele vastused. Paistab, et tehnika areng ja komplekteerituse tase tõuseb iga aastaga. Samas ka messil osaleja saab teada, mida ostja soovib, seega arendab messide korraldamine mõlemaid pooli.

Tahtsin rohkem infot biopõletite kohta, seda ka sain. Lähiajal tahan oma kuivati diisliküttelt üle viia bioküttele. Kui kaera, mille müügihind on praegu 70 sendist kuni kroon 20 sendini, ahju ajada, tuleb kaera arvestuslikuks hinnaks 3,80! Kuid ahju kõlbab ka muud biomaterjali panna. Eks sügisel näeb, kuidas jõuan. Reis tasus täiega ära,” on Ennu Vaheri hinnang messile.

Konkreetse sihiga messikülastaja oli ka Salme POÜ juht Raimond Ellik, kes ostis messilt simmentali tõugu pulli. Lihaveiste aretus nõudis pulli vahetust ja seda mees ka tegi. Kuid Elliku sõnul oli seal väga palju ilusaid asju. “Eriti palju oli uut tehnikat, kuid kõige peale meie hammas ei hakka. Pealegi on meil väikesed ja kivised põllud ning me ei saa endale sellist head tehnikat lubada. Kuid messile läksingi pulliostu mõttega, olemasoleva ostis ära Kiider.

Simmental on mulle hingelähedane ja sõbralik loom. Ka piisavalt lihakas tõug, kasvab hästi ja poegimine on kerge.”

Ostu tegi ka Rauni POÜ töödejuhataja Heino Vaba, selleks oli tahkesõnniku tõstmise haarats hinnaga 15 000 krooni. “Mess oli kena ja hästi korraldatud. Paljude firmade esindajatega sai infot vahetada. Igal aastal on messil käidud, palju ilusaid masinaid saab seal näha. Unistada ikka võib. Rahakott peaks puuga seljas olema.

Olin ka messi avamisel ja nägin, kui minister Helir-Valdor Seeder saagis elektrisaega avamiseks palgi läbi.

Esindatud olid väga paljud alad, oli ka toidumess, kus võis isegi kaht koduõlut mekkida. Üks neist oli saare õlu. Ja saarlaste leivad olid väljas. Hea oli näha, kuidas inimesed on endale turuniši leidnud – kaseriisikatest puupüttides kuni maitsetaimedeni välja.

Kõljala POÜ juht Tõnu Post: “Mulle tundub, et seekordne mess oli veidi tagasihoidlikum kui eelmistel aastatel. Olin messil kaks päeva, palju uut tehnikat oli välja pandud. Minul suuri ostuplaane seekord ei olnud, sel aastal me suuri investeeringuid teha ei saa. Kuid mess annab hea võimaluse asjadega kursis olla. Mess on kevadine põllumeeste üritus, ka meelelahutuslik enne suuremate kevadtööde algust, kus saab paljudega kohtuda ja mõtteid vahetada. Töörohke aeg on ees ootamas, loodame paremat.”

Messi üks osaleja-firmadest oli Saaremaa suurim lambakasvataja – Saare Ökoküla AS. Tegevjuht Koit Kull, kes on mitmeid aastaid messidel osalenud, rääkis: “Viimasel viiel-kuuel aastal olen käinud kõigil Balti riikide põllumajandusmessidel. Kui Leedus on põhirõhk pandud tõuloomade väljapanekule, siis Tartu mess on ikka väga hea nii osalejate firmade kui külastajate arvu poolest.

Ka meie firma väljapanekud lähevad järjest progressiivsemaks ja siinjuures teeb heameelt see, et lambakasvatajad on juba üsna hästi uue tehnoloogiaga kursis ning on üha altimad töö efektiivsemaks muutmisel.”

Koit Kull tutvustas messil Uus-Meremaa tehnoloogiat, nii loomade kaalusüsteeme, mobiilseid kogumisaedu, veiste hoolduspuure, elektrikarjuseid kui aedade paigaldamise masinaid. Ta ütles, et hästi läks.

Huvi oli suur, sest need seadmed aitavad farmeril olla efektiivne. Ostetud oli aga põhiliselt elektrigeneraatoreid, sest lambakasvatajatel on kohe-kohe ees kiired päevad aedade paigaldamiseks.

Sel aastal kavatseb Koit Kull minna veel ka Soome spetsiaalsele lambakasvatusüritusele tutvustama tehnikat, mida tema sõnul isegi inglased parimaks peavad.