Shashlõkinäljas vargad tapsid lamba
Tõenäoliselt shashlõkinäljas vargad viisid pärast jaanipäeva Valjala vallas karjamaalt minema lamba, tappes looma enne kohapeal, kirjutab tänases Meie Maas Ahto Jakson.
Kuressaare politseijaoskonna pressiesindaja Urmas Kiili teatel varastati lammas 26. juuni õhtu ja 27. juuni hommiku vahel Sakla külas asuvalt karjamaalt. Loom oli kohapeal tapetud ja üle karjamaa autosse lohistatud, millest jäi maha vererada.
Ühe versiooni kohaselt võisid lamba tappa ja minema viia pohmelliuimas pidutsejad, kellel kippus ilmselt shashlõkiliha väheks jääma. Omanik hindab talle tekitatud kahjuks 2000 krooni. Tabamisel võib süüdlasi oodata kuni viieaastane vanglakaristus, sest politsei alustas juhtunu uurimiseks varguse tunnustel kriminaalmenetlust.
700-pealist lambakarja kasvatava AS Saaremaa Ökoküla tegevjuhi Koit Kulli arvates lähevad inimesed lambaid varastama kahel eesmärgil – esiteks raha tegemiseks, kuna ühe lamba eest saab kuni paar tuhat krooni. Teine eesmärk on shashlõki tegemine. “Inimesel ei ole kõht tühi, aga ta näeb lambas karjamaal jooksvat shashlõkki,” ütles Kull.
Kulli sõnul käib tänapäeval lamba varastamine ja tapmine kiiresti. “Kilomeetri kauguselt lastakse lammas maha, käib väike pups. Märkigi ei jää alles,” rääkis Kull, kellel sõnul on Saaremaa Ökokülas viie aasta jooksul teadmata kadunuks jäänud 7-8 lammast.
Tema sõnul sõidetakse mõnikord ka dzhiibiga karjamaale lambale kõrvale ning võetakse loomal kratist kinni. “Jaanipäeva paiku ja suvel üldse on selliseid mölakaid ikka palju,” mainis Kull.
Küsimusele, kas lammastele on rohkem ohtlikud inimesed, koerad või metsloomad, vastas Koit Kull, et ikkagi inimesed. Tema sõnul on ka koerte taga, kes lambaid murravad, inimesed, kes neile piisavalt süüa ei anna või pikalt ketis hoiavad. “Ulukite poolt tuleb lammaste murdmisi vähe ette, kuid seda, et koerad lammaste kallale lähevad, juhtub igal aastal,” rääkis Kull, kellel möödunud aastal murdsid koerad maha 20 talle ringis.
Korra juhtus Koit Kull ka ise lammaste murdmisele peale ja sai aru, kelle koeraga on tegemist. “Kui ei ole millegagi tõestada, näiteks fotoaparaati kaasas, saadetakse pikalt,” lausus Kull.
Tiirimetsas murdis paar nädalat tagasi lahtipääsenud koer maha paar lammast. Õnneks saadi õigel ajal jaole, muidu oleks murtud lammaste arv olnud suurem. “Loomulikult koer, kes on elu aeg meetrise keti otsas olnud ja saab süüa siis, kui seda suvatsetakse anda, läheb pööraseks,” selgitas Kull.
Saaremaa Ökoküla investeerib Kulli sõnul igal aastal aedadesse 20-30 000 krooni, tänavu osteti 80 000 krooni eest elektrikarjuseaedu. “Ja ikka öeldakse koerteomanike poolt, et mis siis, kui mu loomad lahtiselt jooksevad, tee oma aiad ümber,” oli Kull nördinud. “Ühiskond on väga vedelaks ja lodevaks muutunud. Ei tunta vastutust oma tegemiste või tegemata jätmiste eest.”
