Saaremaa Ökoküla suurendab karja ja avab turismitalusid
| PILVITU TAEVA ALL: Saaremaa Ökoküla tegevjuht Koit Kull koos tütre Karoliina ja õe Kristiga on eluga rahul ning kutsuvad sellest teisigi osa saama. Foto: Peeter Kukk |
Autor: Ain Lember
Kolmapäev, 20. juuli 2011
Loe kommentaare | Kommenteeri | Prindi
Eelkõige lambakasvatusettevõttena tuntud AS Saaremaa Ökoküla kahekordistab põhikarja ning tegeleb samal ajal jõudsalt ka taluturismiga.
Juuni keskel veisekasvatusettevõttelt OÜ Landhord Trading soetatud Paderiku farmikompleks Lümanda vallas võimaldab ettevõttel suurendada 2013. aastaks põhikarja 1000 lambalt 2500 lambale.
Värskelt soetatud laudakompleks annab maakonna suurimale lambakasvatajale juurde ligi 6000 ruutmeetrit täiendavat lauda- ja söödalao pinda. “Eestis, kus loomad peavad viibima pea pool aastat sisetingimustes, on korraliku lauda omamine kriitilise tähtsusega,” rääkis Saaremaa Ökoküla tegevjuht Koit Kull.
Samal ajal on käimas ka karja tõuomaduste parandamine Läti tumedapealiste jäärastega, keda tuuakse otse Lätist ja ristatakse siin Eesti tumedapealistega. “Ehkki meie seda siin ei näe, on maailmas tegelikult toidupuudus ning toidu turustamisega pole probleemi, kui sa pakud kvaliteetset kaupa,” märkis Koit Kull.
Saaremaa Ökoküla eesmärgiks on asutamisest peale olnud rannaalade hooldamine ja lambaliha tootmine. Järk-järgult laienedes on ettevõte võtnud hooldatavat ala juurde nii Vilsandil kui Lääne-Saaremaa rannikul ja vastavalt sellele on suurendanud ka lammaste arvu.
“Oleme igal aastal arenenud ja laienenud ja minu isiklik arvamus on, et me peame jõudma sellise efektiivsuseni, kus me oleme valmis tootma ka ilma toetusteta,” ütles Koit Kull. Seni moodustavad hektaripõhised toetused ettevõtte käibest lõviosa, kuid 2500-pealise põhikarja puhul ületab lammaste töötlemisest saadav tulu toetuste osakaalu käibes.
Alates möödunud aasta oktoobrist töötab ettevõttes farmijuhataja Koit Kulli õde Kristi Kull, kes turundusinimesena on seisnud nii Go Spa kui ka Auriga kaubanduskeskuse käivitamise juures. “Minu jaoks sai linnaruumis töötamisel ring täis,” sõnas Kristi Kull, kes peale Go Spas ja Aurigas töötamist nimetab lambakasvatust tööalaselt vaat et kõige suuremaks väljakutseks.
“See on palju raskem projekt ja emotsionaalselt teistmoodi,” märkis Kristi, kelle sõnul nõuab farmijuhataja töö üsna palju nutti ja teadmisi, et bürokraatiast läbi murda, ning planeerimisoskust, et kari saavutaks äriplaanis ette nähtud arvu ja kvaliteedi.
Ka Koit Kull märkis, et tänapäeval ei tähenda farmijuhataja töö seda, et lased, hang käes ja sõnnikuga määrdunud püksid jalas, mööda lauta ringi, vaid farmijuhataja töö on planeerimine, korraldamine, ettenägemisoskus ja meeletu bürokraatiaga maadlemine.
Saaremaa Ökoküla avas kaks uut turismitalu
Kui aastaid tegeles Saaremaa Ökoküla turismiharuga Lõmalas asuvas Niidi talus, siis sel kevadel avas ettevõte Saaremaa läänerannikul Lahetaguse külas puhkajatele Väe talu ja Kooga talu, kus klientidele pakutakse võimalust osa saada sellest elulaadist ja keskkonnast, milles lambakasvatajad ise iga päev viibivad. “Võtame neid Vilsandile kaasa, sõidame paadiga ja käime Kreeka laeva vaatamas,” rääkis Koit Kull.
Saaremaa Ökotalu külalised ei pea alatasa pelgama, et võõrustajad iga väiksema asja eest raha küsivad. Inimene ei pea iga kord maksma, kui ta jalgrattaga sõitma läheb. Kui naabritalu perenaine küpsetab kodus leiba ja seda ka Väe turismitalu külalistele pakub, ei maksa see samuti midagi.
“See on nagu elus ikka – kui mina ühel päeval küpsetan kooki, siis toon ma seda ka naabriperele. Ei tohi inimest piinata oma tohutu lisateenuste hinnakirjaga. Ei tohi asja võtta nii, et iga uksest sisse tulev klient on liikuv rahakott, sest see ei ole nii,” rääkis Kristi Kull.
Kristi Kull meenutas, et kaks nädalat tagasi olid neil külas Moskva kunstiteadlased, keda Lahetaguse vaikus ja rahu lausa lummasid. “Saaremaal on väga palju turismitalusid, kuid meie külalised on esile toonud just kodutunnet, mis siin olles võimust võtab,” rääkis perenaine Kristi Kull.
