Saare lambad kebabiks

5. detsember 2007 Maaleht
Kahe nädala eest saatis AS Saaremaa Ökoküla koormatäie mahelambaid Saksamaale, kus on nende liha kõrges hinnas.
Lambaid oli koormas 360. Saaremaa Ökoküla juhataja Koit Kulli sõnul on see tõenäoliselt esimene suurem välismaale läinud lambapartii viimase kümne aasta jooksul.
“Lõuna-Eestist on küll müüdud lambaid Lätti, aga ma ei tea, et elusloomadena oleks varem nii palju lambaid välismaale viidud,” ütles Kull, kes ei varjanud, et välismaale müük võeti ette eelkõige seetõttu, et sealt saab lammaste eest paremat hinda kui Eestist.
Läksid kui soojad saiad

Kull jätab esialgu enda teada, kui palju sakslased eluskaalu kilo eest maksavad, öeldes aga seda, et Euroopa Liidus on 40% lambaliha turust täitmata ja meie lammastel on seal hea minek.
“Näiteks Saksamaal on väga suur moslemite kogukond, kes meelsasti lambaliha sööb,” teab Kull. “Kuid nõudlust ei ole igasuguse lambaliha järele, nõutakse alla aastasi ja 40–50kiloseid loomi.”
Samas kurdavad Eesti tarbijad, et lambaliha kuskil ei müüda. “Loomulikult me tahaksime, et meie kasvatatud lambaliha oleks Eesti poelettidel müügil,” möönis Kull, rääkides, et tootjate jaoks oleks kõige parem, kui saaks sügisel karjamaal kosunud lambad ühekorraga tapamajja saata, kuid ükski kombinaat ei ole olnud huvitatud sügisel nii suure koguse äraostmisest.
Saaremaa Ökoküla on pakkunud koos teiste Lääne-Eesti suuremate lambakasvatajatega tarnegraafikuid, mille puhul oleks kevadel kokkuostuhind kõrgem, sest ka lambaliha defitsiit on siis suurem.
“Selline hinnapoliitika, kus kvaliteetse talleliha eest makstakse kevadel rohkem, on igal pool Euroopas tavaks,” teab Kull.
Kuna aga Eesti kokkuostjad pole nõus maksma kevadel ületalve peetud lammaste eest kõrgemat hinda, ei jäänud tootjatel Kulli sõnul muud üle, kui otsida turgu välismaalt.
Lambaliha jäägu omadele!

“Saaremaa mahelambakasvatajad said tänavu suvel müüa oma lambaliha ka mai lõpus avatud maherestoranile Saaremaa Mahe Köök. Kolme kuuga müüdi restoranile 50 lammast, mis lasti teenustööna tappa vastavat litsentsi omavas Saaremaa lihatööstuses,” rääkis maherestorani rajanud Saaremaa ökokeskuse osanik Aivar Kallas.
Detsembris läheb tapale veel 25 mahelammast, mis müüakse värske ja külmutatud lihana Saaremaa Mahe Köögi müügipunkti kaudu otse tarbijatele. “Loodame sellega Saaremaa ja Kuressaare inimeste lambalihanälja kustutada,” ütles Kallas.
Saaremaa taluliidu esimehe Aivar Kallase sõnul ei ole viimasel ajal kohalikud lambakasvatajad enam kurtnud, et ei saa lammastest lahti, hoolimata sellest, et Saaremaa lihatööstus on lõpetanud lammaste varumise ja teeb vaid tapmisteenust.
“Mandrilt on käinud siin nüüd nii palju kokkuostjaid, et Saaremaal pole nõnda palju lambaid andagi, kui tahetakse,” möönis Kallas. Kuhu need turustatakse, seda ei osanud ta öelda.
Saaremaa talumeeste juht on varem öelnud, et lambaliha on selleks liiga hea, et seda võõrastele müüa. “Niikaua kui Eesti lambalihaturg pole täidetud, ei näe ma majanduslikku ja ideelist mõtet müüa seda välismaale,” ütles Kallas nüüd. Samas ei saa müüki võõrsile tema sõnul ka keelata.
Kas liha või villa?

“Suurematel farmidel, kes tegelevad aktiivselt tõuaretuse ja jõudluskontrolliga ning investeerivad nii tõugudesse kui tehnoloogiasse, ei ole turustamisega probleeme,” rääkis Saaremaa ühe suurema lambafarmi Saaremaa Ökoküla tegevjuht Koit Kull.
Mure on tavaliselt hoopis sellega, et ei teadvustata endale, milleks lambaid kasvatatakse. Saaremaa Ökokülale on Kulli sõnul pakutud lambaid edasimüügiks isegi oskamata öelda nende kaalu.
“Kõigepealt peaks lambakasvatajad tegema endale selgeks, kas nad tahavad pidada lambaid selleks, et saada neist liha või villa või hoopis hooldada karjamaid,” selgitas Kull. “Kolme asja korraga ei saa.”
This entry was posted in . Bookmark the permalink.