Lambakasvatusel on Eestis pikk traditsioon, kuigi vahepeal on see täiesti unarusse jäänud. Üks lambarohkemaid maakondi on Saaremaa. Kui Eesti lambakogukonnas võib kokku olla suurusjärk 80 000 lammast, siis Saaremaal kasvab kuni 15 000 lammast. Aga ei saa mainimata jätta, et on olnud aegu kus ainuüksi Saaremaal jätkus ruumi 100 000 lambale, vahendas ETV saade “Aeg luubis”.

“Lambakasvatus on suhteliselt lihtne. Lammas kasvab ise nagu mehe habe. Aga kui selle lambaga hakkab pihta realiseerimisküsimus, kuhu see müüa, siis on keeruline lugu,” rääkis lambakasvataja Aivar Kallas.

Tõsi ta on, et selliseid kauplusi annab otsida, kust võiks leida värsket lambaliha. Üks põhjusi on selles, et eestlane on pisut võõrdunud lambaliha söömisest ja sellest lähtuvalt otsivad suuremad lambakasvatajad omale turgu Euroopast.

“Nõudlus Euroopas on niivõrd suur, et kogu vajadusest on 40% täitmata. Turul on nõudlus suurem kui pakkumine. Kui meie Saksa agent ühendust võtab, siis tema soovib saada meilt 3000-4000 talle,” ütles Saaremaa Ökoküla tegevjuht Koit Kull.

Paarisajapealist lambakarja pidav Kaido Eigo on leidnud oma lammastele lähemalt turgu. Tema lambad lähevad Soome moslemitele ja just Euroopa moslemikogukondade nõudlus soodustabki Eesti lambaeksporti.

Samas pole Eigodel tegelikult prioriteediks liha tootmine. Just riigi makstavad toetused loodusmaastike hooldamise eest on tasuvamad.

“Ega me ei olegi klassikalised põllumehed. Me oleme pigem maastikuhooldajad ja see meid toidab,” märkis Eigo.

Samas ütleb lammaste suurkasvataja Kaido Kull, et meie maastikuhooldus, ehk siis rannaniitude ja karjamaade hooldus annab Saaremaa lammastele lisaväärtust ja nende kui ekspordiartikli väärtust oluliselt tõstab.

“Sakslased on väga rahul Saaremaa lambaga, sest kui vaadata, kus ta kasvab – Vilsandil, siis sealt saab ta juba toidu sellise, et liha on nagu soolatud ja ürtidega maitsestatud,” sõnas Kull.

Aga paraku on lammas ja lambaliha muutunud globaalses majanduses lihtsalt üheks riikidevaheliseks kaubaartikliks. Selle kinnituseks saab tuua näiteks Kuressaare GO Spa restorani.

“Mul see nädal oleks vaja umbes 40 lammast, et minu köögi vajadused rahuldada. Aga kohalikel ei ole seda võimu. Lammas tuleb Uus-Meremaalt,” rääkis GO Spa hotelli peakokk Toomas Leedu.